Popmuusika Eestis

EESTI POPMUUSIKA

Eesti levimuusika varasalvest arhiiv.err

1.Raimond Valgre (48 min)-Armastatud heliloojat meenutavad Georg Metssalu ja Mati Põldre. Küsitleb Reet Linna, režissöör Maire Radsin.

2. Eesti levimuusika varasalvest: Raimond Valgre (27 min.)-Raimond Valgre laulude meloodiad lausa sunnivad end kuulama ja on nii head, et sobivad ka tekstita ette kanda. Laulud seadis orkestrile Kustas Kikerpuu. Režissöör Elmo Lööve, toimetaja Vesta Uuetoa.


3. Swing mind ikka lohutab...(43 min.) Raimond Valgre looming suudab kuulajas äratada selle, kes meis üha harvemini pead tõstab - romantiku, armunud teismelise või muinasjutte pimesi uskuva lapse. Kuidas mõistis Valgre sõnastada meloodiasse ja tekstidesse valemi, mis meid lummusesse haarab ning näitab, kui vähe erinevad teineteisest põlvkonnad? Iga kord kui me naaseme sellelt retkelt iseendasse, kuhu Valgre laulud on meid hetkeks viinud, oleme rikkamad ja paremad. Valgre sving suudab rohkem, kui ainult lohutada. Lohutust pakuvad Modern Fox, Mart Sander, Airi Allvee ja Liisi Koikson. Režissöör Ülle Õun.

Artur Rinne

Saade valmis laulja 90. sünniaastapäeva tähistamiseks. Olavi Pihlamägi räägib Artur Rinne elukäigust, oma isa meenutab tütar Mallika Koel, Siberi-aastaid meenutab Lea Rebane. Arhiivilõikudelt saame nautida Artur Rinne esinemisi. Saatejuht Reet Linna, režissöör Maire Radsin.

Ob-la-di, Ob-la-da: Heli Lääts (40 min.) Meelelahutuslik saade, mida juhib Reet Linna, kelle külaline on Heli Lääts. Režissöör Maire Radsin.

Eesti levimuusika varasalvest: Uno Naissoo

Eesti levimuusika varasalvest: Kustas Kikerpuu

Eesti levimuusika varasalvest: Valter Ojakäär

Eesti rockmuusikat: Rock Hotel  (30 min)Ansambel "Rock Hotel" (Margus Kappel, Heigo Mirka, Tiit Kõrvits, Harry Kõrvits) ja Ivo Linna esitavad rockmuusikat. Salvestus avalikult kontserdilt 04.04.1984

Ob-la-di, Ob-la-da: Georg Ots Meelelahutuslik-muusikaline meenutuste saade Georg Otsast. Saatejuht Reet Linna, režissöör Maire Radsin.

Nii laulis Georg Ots Georg Otsa meenutavad Arne Mikk, Ülle Ulla, Eri Klas ja Jüri Kruus. Saatejuht Arne Mikk. Režissöör Ülle Õun, toimetaja Eeva Potter.

Estraaditähestik: Valter Ojakäär http://arhiiv.err.ee/vaata/estraaditahestik-valter-ojakaar/same-series
Estraaditähestik: Tõnis Mägi  http://arhiiv.err.ee/vaata/estraaditahestik-tonis-magi
Estraaditähestik: Jaak Joala    http://arhiiv.err.ee/vaata/estraaditahestik-jaak-joala/same-series

veene keeles: Eestimaa kuulsad inimesed
Georg Ots 15 min-Sarja eelviimane saade on laulja Georg Otsast. Autor Galina Velman, režissöör Sergei Ledenjov. Tootja MTÜ Vene Muuseum.

 

30-40-ndad	50-ndad	60-ndad	70- ndad	80- ndad	90- ndad
Tollane jazz oli praegusega võrreldes taltsas. Toimusid jazz- kontserdid. 1930. kirj. lööklaule B.Kõrver, R. Valgre, A. Rinne. R. Valgrest on tänaseks saanud legend (1913-49). II ms oli algamas ja temast ei tehtud välja.	Pärast II ms valitsesid NSVL-u ja USA vahel soojad suhted (Eesti kinodes jooksid USA filmid, mängiti jazzi). Tuntumad ansamblid olid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi), Mikid, Kuldne 7. Muutus toimus 1949, mil algas „külm sõda” NSVL ja läänemaailma vahel ja kuulutati kõik ealt tulev halvaks. Jazz-muusikud hakkasid tegutsema nö põranda all. Kui jazz oli põlu all, muutus rock’n’roll’i tulek Eestisse mõeldamatuks. Kuid pärast 1956 a Hurtšovi sulaaega tuli vabam mänguruum, Moskva noorsoofestivalid, kus kõlas jälle jazz.	3 muusikavoolu: jazz, biit, estraad. Jazz muutus keerukamaks. Tallinna jazzfestivalidel kuuldi välismaa ansambleid. Tänu sellele hakkasid tegutsema noored jazz-muusikud. Biitmuusika tuli Eestisse uue nähtusena. 1963-64 oli „raudne eesriie” hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid, A. Veski, Virmalised, J. Joala, Optimistid, Rütmikud, Peoleo, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid, M. Kuut, Lüürikud.	Biitmuusikast sai rock-muusika. Paranenud oli instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Moeröögatus oli süntesaator. Ansamblitest olid: Ruja, Fix, Psyho, Apselin, Vitamiin, Kukerpillid, Palderjan, justament. Lauljatest: A. Veski, M, Länik, T. Pihlap.	Eesti muusika oli NSVL tipptasemel. Läänepiir oli veel kinni, aga mõjud jõudsid kiiresti siia. M. Länik, Veski, Joala olid superstaarid. Tartu muusikapäevadel olid Moskva muusikakriitikud alati kohal. Muusikud: R. Rannap, Tüür, Garšnek, Alo Mattiisen, p. Volkonski. Ansamblitest: Ultima Thule, Mahavok, Seitsmes Meel, Rock Hotel, Karavan, Propeller, Villu Tamme. Alates 1987 a rahvuslik vabadusliikumine (Mattiisen „Viis ärkamisaegset laulu”) Laulev revolutsioon. 1980 lõpul olid muusikutest: M. Raud, Singer- Vinger.	Kultuurilis- poliitilis piirangud kadusid (Eesti taasiseseisvumine), asemele tulid majanduslikud probleemid. Vinüülplaatide aeg oli läbi. Tekkisid produtsendid, mänedžerid, promootorid. CD olid kallid. 1990 hakkas Eesti osa võtma Eurovisioonist (Maarja, I. Linna 5. koht oli seni parim 1996, edasi tulid 8, 11, 6, 4 Ines 2000). Kutsuti esinema välismaalt artiste (M. Jackson, Rolling Stones). Kodumaised festivalid olid suunatud kindlatele sihtgruppidele (Jazzkaar). Tantsumuusika (disko, techno, tümps, hip-hop) Nancy, Jam, Hovery Covery, Caater, 2 Quick Star, Code One. Rock-bändidest Smilers, The Tuberkuloited, Vennaskond, Terminaator, Blind, Claire’s Birthday.
Lööklaulud, rahvalaulud, jazz, tantsumuusika. Eestlastel oli sõnavabadus. Eesti kultuur arenes euroopalikult.	Eestit esindasid seal U. Naissoo, H. Lääts,K.Tennossaar, G.Ots. Poliitkale avaldati otsest mõju. Sõja ajal pidurdus kultuuriline suund.	Estraadimuusika oli kõige populaarsem. Lauljad: A. Rinne, U. Loop, K. Tennosaar, H. Lääts, V. Kuslap, H. Sallo, V. Orumets, E. Himma, T. Varik, H. Tamme. ER meeskvartett. 1960 lõpul sai kuulsaks Horoskoop.	Sotsialismi olukord. Kes alustasid 60-ndatel, on nüüd kasvanud tegijateks.	Rock, jazz, punk.	Jazz oli tõusuteel. Vajadus stuudiomuusikute jätgi, huumoribändid (N- Euro). Omanäolised muusikud: s. Sisask, Dagö, E. Krieger, K. Loo. Nostalgiabuum algas I. Linna, . Mägi, Joala suvetuuridega. 1990 a-d eesti popmuusikas möödusid põlvkondade konfliktita. Eesti on vaba.