Arengu keskkonna ja tingimused loovad enamasti täiskasvanud, kes lapsi ümbritsevad. (Pullerits 2017). Muusikaõpetus lasteaias ja koolis pakub mitmesuguseid võimalusi laste igakülgseks arendamiseks (Muldma 2008). Organiseerides õppeprotsessi, kasutades erinevaid tegevuse liike, kujundadades huvi muusika vastu, planeerides ja tunde ülesehitades saab õpetaja tähelepanu ja kontsentratsiooni arendamiseks luua vajalikud tingimused. Just lasteaia ja kooli pedagoogid loovad tingimused laste kasvatamiseks ja arenemiseks (Niiberg 2007). Eestis on muusikaõpetuse didaktilis-metoodiliste põhimõtete rajajaks muusikapedagoog ja helilooja Riho Päts, kelle laulude, muusika kuulamise repertuaari, tantsude, mängude ja pillilugude valikul lähtutakse eakohasuse printsiibist (Muldma & Kiilu 2009). Alates 1940. aastast järjepideva traditsioonina töötab lasteaias eriharidusega muusikaõpetaja, mis on Eesti muusikakultuuri kontekstis suur väärtus (Pullerits 2017).
Muusikalise tegevuse planeerimine
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine lasteaias ja koolis toimub nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis (Nugin 2017). Töö planeerimise vajadusest kirjutas 1982. aastal Heino Kaljuste (2011), kui ta ise koostas tööplaani. Töö plaaneerimiseks kasutas ta tabelit :
Võttes eeskujuks Kaljuste koostatud tabeli ja lähtudes lasteaia tänapäevastest muusikatunni tegevusliikidest (KLRÕ 2008) võiks muusikaõpetaja tööplaan välja näha järgmisel kujul:
Pedagoogi töö nõuab pidevat ja tõsist ettevalmistust. Seetõttu omab suurt tähtsust planeerimine, erinevate tegevusliikide organiseerimine. Justnimelt tööplaan aitab näha perspektiivi, aasta jooksul ühtlaselt töötada, õigeaegselt valmistuda ükskõik milliseks muusikaõpetuse töö vormiks laste, lastevanemate, pedagoogilise kollektiiiviga ja mõelda läbi metoodilised võtted. Teemapõhine planeerimine võimaldab lähtuvalt teemast paika panna tegevused valdkondades, mida nädala ja kuu lõikes lõimida. Kindlasti oleks vaja mõelda, milliseid üldteadmisi soovitakse lastele anda (Nugin 2017).
Õpetaja töökava on dokument, mis määrab kindlaks õpetaja töökorralduse riikliku õppekava rakendamiseks oma lasteaia (kooli orig.) tingimustes ja nendes rühmades (klassides orig.), keda ta õpetab. Töökava sisaldab ka ajalist jaotust (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) ja vajaminevat õppevara jt põhivahendite loetelu (Läänemets 2017).
Muusikaõpetaja oma töökavas peab peegeldama ühte taotlust – … „toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil (Pullerits 2010)”.
Tähtsaima eesmärgi saavutamise või keskse mõtte abivahendeiks rutiinsel tööl võivad saada tähelepanu ja keskendumisvõime arendamise harjutused ja tegevused.
Комментариев нет:
Отправить комментарий