Õppimiseks õige aja valiku printsiip. Keskendumisharjutuseks tuleb valida sobiv aeg, laps ei tohi olla üleväsinud ega ülestimuleeritud. Mõeldud aeg tuleb korralikult ette valmistada (Salu 2015).
Õppimise köitvuse printsiip. Tahtlikku tähelepanu tuleks treenida selliste mängude ja harjutustega, mis on koolieelikule potensiaalselt köitvad, tekitavad positiivseid emotsioone, enesekindlust, soovi ülesannet lahendada (Romanova 2016).
Ülesande jõukohasuse printsiip. Liiga keerukad ülesanded toovad tihti kaasa ebaõnnestumisi ning laps võib kaotada usu endasse, muutub arglikuks, saamatuks ja teotahtetuks igavlejaks (Niiberg 2007).
Püstitatud ülesande järk-järguliselt keerulisemaks muutumise printsiip. Tegevust planeeritakse kordamisega ning järk-järgult keerukamaks muutmisega, samas koolieelikut selleks ettevalmistades (Ganicheva 2020). Pakutud ülesanded on vaja jaotada mitmeks lihtsamaks etapiks. Iga etapi jaoks on vaja koostada sõnaline juhend, mille abil saab laps kindlasti püstitatud ülesandega hakkama. Aja jooksul on tegevusi vaja muuta keerukamaks ja suurendada nende mahtu. Nimetatud printsiibi eripära seisneb selles, et üleminnes teistele tegevustele, vajab laps aega, et kontsentreerida oma tähelepanu.
Temperamendi ja individuaalsete iseärasustega arvestamise printsiip. Inimese temperament ja tähelepanu võivad sõltuda teineteisest. Lapsel, kelle temperament on koleerilist ja sangviinilist laadi, võib tähelepanu olla vähem püsivam kui flegmaatikul ja melanhoolikul, kes demonstreerivad püsivamat tähelepanu (Nemov 2019).
Комментариев нет:
Отправить комментарий