Laulmine on lapsele üks loomupärasem muusikaline tegevus, mille kaudu saab laps väljendada ja avada oma sisemist maailma (Muldma 2020). Rühmade kaupa (diferentseeritud) ja üksikult (individuaalselt) laulmine eristab laste kuulmist ja tähelepanu ning toob ka teatud mitmekesisust (Päts 2019). Lisaks sellele soodustab laulmine kõnearengut ja kuuldava kõne tähelepanelikkuse aktiviseerumist (Jeržanova & Strebeleva 2010), kuna lapse jaoks on laulmine sama loomulik häälekasutusviis kui rääkimine (Muldma 2008). Ükskõik, millise laulu praktilisel õppimisel võivad formeeruda kontsentratsiooni, kujutluse mehhanismid ning kuulmise tähelepanu ja nägemismälu jaotus.
Näitlik meloodia liikumise kujutamine. Laulu õppimisel või kaasalaulmisel võib käteliikumine edasi anda meloodia joonist, tähendades lastele selle liikumise suunda, astmelisust, esinevaid tõuse jne. Mõnda kujundit, mis laulus esineb, võib illustreerida piltide või mänguasjade abil
1.“Küsimus ja vastus”
Eesmärk: Tähelepanu kontsentratsiooni, helikõrguse kuulmise arendamine, meloodia liikumise tunnetamine, tõusvad ja langevad intonatsioonid, häälikuaparaadi kujundamine.
Juht (algetapil õpetaja, siis see, kes soovib) esitab küsimuse tõusvas intonatsioonis kahe täishääliku kohta. Seejärel annab laps vastuse langeva intonatsiooniga nimetades täishäälikuid vastupidises järjekorras.
Nt. Küsimus: “A↗U?” Vastus: “U↘A!”
Küsimus: “O↗E?” Vastus: “E↘O!”
Õpetaja hääldab sõna tõusvas intonatsioonis nagu esitaks küsimust. Laste ülesanne on vastuses korrata seda sõna langevas intonatsioonis.
Nt. Küsimus: “Su↗vi?” või “Es↗mas↗päev?”
Vastus: “Su↘vi!”või “Es↘mas↘päev!”
2. Maalime häälega
Esmärk: Tähelepanu kontsentratsiooni, helikõrguse kuulmise arendamine, meloodia liikumise tunnetamine, häälikuaparaadi kujundamine.
Juht (algetapil õpetaja) joonistab õhus või tahvlile erinevaid kujundeid. Laste ülesanne on joonistada häälega, kasutades selleks täishäälikut immiteerides nagu pintsliga liikumist (üles, alla, kohal, katkendlikult, pikalt/kaua)
3. Laulan ja räägin (Kristi Kiilu. KLMÕ. 2019-2020)
Eesmärk: Tähelepanu arendamine ning oskus eristada laulmist ja kõnet, häälikuaparaadi kujundamine.
Esimene rida lauldakse So ja Mi astmes liigutades käsi meloodia järgi, teine rida räägitakse käed rinnal.
See on minu laulev hääl/ Nii ma laulan.
Mina räägin nii/ Aga nii ma räägin.
4. “Üleval ja madalal” (Kristi Kiilu. KLMÕ. 2019-2020)
Eesmärk: Häälekõrguse kuulmise, tähepanu arendamine, hääleaparaadi kujundamine.
Õpetaja laulab koos lastega ning näitab meloodia liikumist.
Mina laulan üleval (SO- JO).
Mina laulan madalal (SO- JO).
5. Laulmise käsi.
Eesmärk: Mälu, keskendumisvõime ja sensoorse taju arendamine.
Esimese osa laulmisel RA ja SO astmetel rusikas käsi valmistub.
Aga tubli laulja meil teab laulu reegleid:
Teine osa räägitakse, tõstes järjekorras kõiki sõrmi, alustades väikesest sõrmest. Igale sõrmele antakse tähe nimi
“S”, “S”, “H”, “H” ja viimane “MK”
Kolmanda osa ajal mõtestatakse lahti iga täht, tõstes sõrmi alates väikesest sõrmest. Lisaks sellele teeb õpetaja suunava liigutuse seljale, silmadele, huultele, kurgule, kõrvale.
Iga sõrm assiotseerub kindla reegliga. Selle tulemusena võib laps ise õpetaja abiga reguleerida oma laulmist.
6. ”Kaja” (Merike Nurk. KLMÕ. 2019-2020)
Eesmärk: Tähelepanu arendamine, laulusõnade õppimine, dirigendi liigutustega harjumine.
Näidates enda peale, laulab õpetaja üksi. Kui õpetaja viib käed endast eemale, lapsed kordavad seda, mida õpetaja laulis. Ühe variandina võib kasutada ka mänguasja (aplikatsioon, pilt), mida kord peidetakse selja taha, korda näidatakse.
Комментариев нет:
Отправить комментарий