Laula mu laulu helisev hääl-

 

Ma ei kuule ja ma ei näe
Mu loodud laul mu endal kuulmata nii jääb.

Laula mu laulu, helisev hääl!
Kui ma ei saa seda kuulata laula siiski
mulle.
Sinu imelist laulu keegi kuulamst vist ei väsi eal.
Ta puudutab ju iga üksiklast.

See laul, mu laul, las sinule jääb.
Sest sul on valgus, helisev hääl, et laulda
seda laulu.
Sest sul on hääl ja ma usaldan sind
su huultel lauluks muutub mu hing.
Ma kuulen sind

Lauluks ei muuda lembust keegi muu
keegi ei pane kaasa laulma mind.
Keegi ei ole tundeist lauldes nända loomutruu
ja nii
lembust ma mõistan kuuldes laulmas sind.

Laula mu laulu, helisev hääl!
Kuu öös veel lubab mul su kunsti aimata, laulu taibata.
Ja kurbus maailmast justkui kaoks
Hääl on loodudki laulu jaoks, kas aimad sa?

Laula mu laulu, helisev hääl!
Su saatus neis lauludes valmib kõigi silme ees
laula meile
Sa tead, et nende eestki pead nüüd laulma sa
kes näha-kuuldagi sind ei saa
Laula siis!

Lauluks ei muuda lembust keegi muu...


Laula mu laulu, helisev hääl!
Sind usun ma veel...